Tõukoerte sandistav ülearetus

Inglise buldog

Kuni 19. sajandi keskpaigani kasutati buldogit Inglismaal võitluskoerana. Tőukirjelduses viidatakse mitmele omadusele mis olid abiks härjavőitlustel. Koer pidi olema madal, saamaks rünnata härga ta sarvede alt. Tal pidi olema suur, ligi 90kraadi avanev suu, et ta saaks haarde oma ohvrist ka tagumiste purihammastega, Suur suu vajas suurt pead vőimsate lőualihastega. Koer vajas vőimsat őlavööd mis andis talle stabiilsust ja jőudu kiirel rünnakul, ja kitsamat tagaosa mis andis järgi kui härg tőukas koera proovides murda ta selga. Koon pidi olema ülespoole suunatud, ja ninasőőrmed pidid olema suured ja asetsema sedasi, et koer saaks vabalt hingata ka siis kui ta härja küljes rippus.Härjast voolav veri juhiti nina,- ja pősevoltide abil maha, nii ei seganud see hingamist ja ei sattunud silmadesse mis omakorda pidid asetsema teineteisest vőimalikult kaugel selsamal pőhjusel. Esijalgadest kőrgemad tagajalad, aitasid koera hüppel härja kallale altpoolt. Koer oli võimas, kiire, liikuv ja propotsionaalse kehaehitusega.

TÄNAPÄEVAL on inglise buldog kaotanud oma sportliku välimuse, samuti tervise. Inglise buldogist on saanud haiguste ja terviseprobleemide musternäidis , kuidas on inimese teadlik aretustegevus ja ülearetus koera mõjutanud.

Inglise buldogi tervisemurede nimekiri on pikk, alustades silmaproblemidest (väljapoole pöördunud silmalaud, üleliigsed ripsmed, mis silmamuna vastu hőőrudes ärritavad, pőletikuline nn kolmas laug (cherry eye), naha probleemid (põletikud, haudumised varbavahedel, näovoltides) allergiad, samuti esineb pea 70% inglise buldogidest hädasid puusa ja põlvedega.

Põhiline häda on hingamisprobleemid, mõnel võib olla ka väike hingekõri ning koer on väga tundlik kuumusele- palava ilmaga võib Teie inglise buldog saada kumarabanduse või ütleb üles koera süda ja loom sureb.

Inglise buldog ei suuda oma ebanormaalseks aretatud kehakuju tõttu enam loomulikul teel poegida ning peaaegu 80.7% kutsikatest tulevad ilmale keisrilõikega. Inglise buldogi pea ja kere esiosa on ajapikku aretatud väga massiivseks. See tähendab, et kutsikate ilmaletoomiseks on enamasti vaja keisrilõiget.Emakast välja võetud kutsikad on üldanesteesias, nende äratamiseks antakse neile suu kaudu narkoosiks kasutatud aine vastumürki. Siis lõigatakse läbi nabanöör, eemaldatakse lootekott ja vaadatakse, et hingamisteed oleksid vabad.

Keisrilõige peakski ideaalis olema väljapääs hädaolukorrast, mitte normaalne viis kutsikate ilmale toomiseks.

Kui keskmiselt arvatakse koerte hulgas keisrilõikega lõppevat natuke alla 6 juhu 1000 tiinuse kohta (täpsemalt 5,7 protsenti), siis inglise ja prantsuse buldogite hulgas on see näitaja 80 protsenti ja kõrgem. Kuid need kaks tõugu pole ainukesed, kus risk keisrilõikeks on märkimisväärselt suur. Uuringute alusel on kõrgenenud riskiga tõugudeks veel bostoni terjer, šoti terjer, clumber spanjel, pekingi koer jt.

Inglise buldogide ja kääbusmolosside TÜ ja kasvatajad ei näe selles mingit probleemi- tegu on siiski nende äriga.

Inglise või prantsuse buldogi kutsika eest küsitakse al 1200 eurot ehk kasvataja ei taha riskida oma kasumi kaotamisega, teades, et tema koer polegi suuteline ise poegima ning sünnitusel võivad surra ema ja kutsikad.

Nagu ütles "uhkusega" üks Inglise buldogi kasvataja: "Loomulikult keisrilõige!Vaadate mu emast koera- ta polegi loodud ise poegima"! Sellise mõtteviisiga buldogidekasvatajaid on Eestis kahjuks palju ja tulemuseks on, et buldogid ei suuda juba mitmendaid põlvkondi ise poegida- keisriga ilmale tulnud kutsikas pole suuteline ka ise tulevikus loomulikuks poegimiseks.

Hingamisprobleemid. Norskamine. Südameprobleemid. Keisrilõige. Liigeste ja põlveprobleemid. Nahapõletikud. Allergiad. Silmaprobleemid.

Prantsuse buldog

Prantsuse buldog on algselt aretatud Inglismaal kui inglise buldogi miniatuurne variant. 1860. aastal viisid prantsuse aretajad neid koeri oma kodumaale ja ristasid prantsuse terjeritega.Ilmselt on sarnaselt kõikide mastifidega pärit Epüürose ja Rooma Keisririigi molossides ja on Suurbritannia buldogi, alanide (keskaegne hõim), mastifite ja Pranysusmaa väikeste mastifite sugulane. Tänapäeval tuntud buldog on Pariisis 1880 aastatel tegutsenud innukate aretajate erinevate ristandite tulem. Koer oli väike, liikuv ja kiire- teda kasutati ka näriliste püüdmiseks , proportsioonis ja kompaktse välimusega.

TÄNAPÄEVA Prantsuse buldog on v